Arvamuslugu.
Ilmus ajalehes Postimees 18.mai.2010. Arvamusloo leiad: http://www.e24.ee/?id=264194
Kasumimarginaali kasv, cach flow, soodsad intressid – kõik see kuulub tüüpilisse ettevõtjaga seotud mõistete arsenali. Ettevõtjatest kõneldes räägime enamasti rahast ning osalt ongi see loomulik. Millegipärast ei ole aga sama iseenesestmõistetav mõelda ettevõtjast ja tervisest. Kuidas-läheb-küsimusele vastust oodates või andes läheb mõte automaatselt ärile, aga mitte sellele mootorile, mis äri reaalselt püsti hoiab – su enda tervisele, energiale, füüsilisele jõudlusele. Enesearengu, elukestva õppe, täiendkoolituste lipukesed on ettevõtluse kaardil küll olemas, aga vaimu harimise kõrvale peaks sama loomulikult kuuluma oma tervisele mõtlemine ja sellega teadlikult tegelemine. Ettevõtjail on teisest suurem oht läbi põleda, sest nende mootor töötab täisvõimsusel kogu aeg.
Pingeolukord on alatine
Ükskõik, kas läheb hästi või halvasti, teatud pinge kuulub ettevõtja igapäevaellu alati. See lihtsalt kuulub ettevõtjaks olemise juurde. Ettevõtja on kogu aeg nagu analüüsimootoris – mõnda projekti algatades tuleb teha eelkalkulatsioonid, siis protsess käivitada, kogu aeg arengut jälgida, vigu parandada, konkurente monitoorida jne. Oma peas ja mõtetes kannab ettevõtja oma äri alati kaasas vaatamata sellele, kas on kesköö, jõulud või ämma sünnipäev. Ei ole mõtet varjata, et see kulutab ja kindlasti rohkem kui tavainimesi, kel vastutus ettevõtte ja seal töötavate inimeste ees puudub. Ja ega siis, kui mõni uus ettevõte või projekt on edukalt käima läinud ja tundub, et nüüd võiks end korraks lõdvaks lasta, ei lase me ettevõtlik vaim sellel lihtsalt sündida. Juba hakkab peas tiksuma uus idee ja nii algab kogu ring otsast peale. Ja vastutus kasvab iga uue algatusega. Eelmisel suvel ostis Pristis ära Skorpioni ning sellega ei kasvatanud ma mitte ainult oma äri, vaid ka oma kohustusi nende 600 inimese ees, kes seal töötab. Ühelgi peadirektoril või juhatuse esimehel ei ole seda lõplikku vastutust, mis on ettevõtte omanikul ning selleks, et olla töökorras mootoriga ka 60-aastaselt, tuleb sellega teadlikult tegeleda.
Ettevõtja kolm valikut
Jutud sellest, et peame mõtlema, kuidas jagada end töö ja pere vahel, on mu meelest ammu aegunud. Kuhu jääb ettevõtja ise, tema mina? Ettevõtja kolmainsus peaks olema töö-tervis-pere ja nende just vahel peab ta end teadlikult jagama. Enda tervis on täpselt sama tähtis kui muu ja mitte alles siis, kui esimesed häirekellad lööma hakkavad, vaid kohe, ettevõtjaks olemise hetkest peale. Kulutame end ju täistuuridel iga päev, kuid tahaks ju ka 60-70 aastaselt olla vintske sell, kes oma tööga tehtut nautida saab ja kes on võimeline veel uusi ärisid käivitama. Ettevõtlik vaim ja ettevõtja hing saadab meid ju niikuinii kogu elu ning see on ärgas eale vaatamata. See vaim tahab tegutseda. Hea tervis loob vundamendi meie energiale ja aktiivsusele ning see mitte ei anna ainult hoogu juurde, vaid hoiab kauem ärksana. Olen aastaid teadlikult võtnud aega spordi jaoks vähemalt kolm korda nädalas ja kuigi kooli ajal vihkasin pikamaajooksu, teen seda nüüd 10 kilomeetri kaupa kaks korda nädalas. Lisaks siis muu treening. Naudin seda mitte ainult füüsilise tegevuse pärast, vaid ka võimalust oma mõtetega üksi olla, korraks rattast välja saada, suhtlemisest puhata. See aeg tuleb võtta ja isegi siis, kui vahel peab ütlema „ei“ tööle või perele. See kolmas tugi – iseenda tervis – on alus, milleta ei eksisteeri ju ka kaks ülejäänut. Eestlased, kui „muretseja rahvas“ peaks sellele seda sagedamini mõtlema ja tõsiselt võtma.
Aeg iseendaga ja iseendale
Inimesed on erinevad ja enda harjumustest hoitakse ikka usinasti kinni. Mõnele on muutumiseks vaja mõnd positiivset näidet, teisele jälle hoiatavat statistikat või isegi reaalset shokiteraapiat. 50-ndates äkksurmaga lõpetanud ettevõtjad ei ole kahjuks haruldus. Õnneks mitte ka valdav trend. Tervisega tegelemine on muutunud aasta-aastalt üha teadlikumaks ja tihtilugu tegelevad kaugemale jõudnud ja mastaapsema haardega ettevõtjad spordiga teistest oluliselt enam. Nemad on ka need, kes end teistest enam kulutavad. Muutusi tasub elustiilis teha aga oluliselt varem, kui ärid suureks ja ise keskealiseks muutud. Arstiks õppinuna tean, et näiteks veresoonte lubjastumine algab juba 25-aastaselt, mil enamasti ei tule pähegi tervise peale mõelda. Mil niiöelda „kütad täiega“. Nii et alustavad ettevõtjad peaks oma 12-tunniseid tööpäevi kindlasti vähemalt kahe võrra kärpima ja selle asemel end metsarajal laadima. Muutusi läbi viia on tegelikult väga lihtne, tuleb vaid tahta ning otsus katkematu järjekindlusega ellu viia. Ja kui panustad sporti, hakkad iseenesest ka teisiti toituma, tunnetad sellest saadud energiat. Tean omast käest, et sellest saab positiivne sõltuvus, mis nakatab teisigi. Ja kui peaks tulema kehvad ajad, siis on akud laetud.
Aeg iseendaga ja iseendale, oma vaimu kõrval ka füüsilise tervise eest hoolitsemine on hädavajalik. Selles mõttes ei ole midagi uut, kuid paraku ei ole see veel iseenesestmõistetav. Ikka püütakse end jagada töö, töö ja siis pere vahel. Iseennast unustades. Mis sellest tööst ja rahast, kui sinust ei ole enam oma töö viljade nautijat? Loeme pigem ikka tervist, kui raha.