Masu ja innovatsioon kui (turbo)mootor
Indrek Sepp, Aasta Ettevõtja, AS Pristis nõukogu esimees
Ilmunud Äripäev 09.04.2010: http://ap3.ee/?PublicationId=6b879626-93e2-4224-ae68-f7ed07d510f1
Masu on tegelikult mõnus, tõdesime optimistlikult tuttavate ettevõtjatega paar kuud tagasi. Mis muu oleks nii riiki kui ettevõtjaid veel paremini raputanud ja motiveerinud oma tegevuse detailidesse sukelduma, analüüsima, uusi lahendusi otsima, raskeid otsuseid vastu võtma? Masu on teatud mõttes nagu puhastustuli, millest väljuvad tugevamad, efektiivsemad, loovamad ja kokkuvõttes võimekamad ettevõtted, aga miks mitte ka riiklikud institutsioonid. Usun, et põhimõte „never waist a good crises“ pani paljusid oma tegevuse kiht-kihilt läbi vaatama ning otsima võimalusi madalast majandusseisust kasu saada ja tulevikule tugevamat alusmüüri laduda. Ega suurimad võitjad ei olegi need, kes rohkem kulusid kärpisid, vaid pigem need, kes selle juures suutsid midagi uut luua. Juba mõnda aega on näiteks igapäevane, et kindlustusfirmad pakuvad poliise e-teenusena, muutes kliendi jaoks teenuse kiiremaks ja odavamaks, teisalt enda jaoks ka kulusid säästes ja potentsiaalset turgu laiendades. Eks mulluste majandusvapustuste kõrval andis ettevõtetele hoogu mõtlemiseks kindlasti ka Innovatsiooniaasta. Kuigi eriaastana on see ametlikult lõppenuks kuulutatud, jääb just innovatsioon üheks meie majanduskasvu veduriks ning seda kõigil elualadel.
Innovatsioon annab konkurentsieelise
Innovatsioon ei ole enam pelgalt tippteaduslik arendustegevus, vaid sellest on saanud paljude jaoks reaalsus, käegakatsutav uuendus, mille sisu on tunnetatav ettevõttele, inimesele, riigile. Ettevõtjad innustusid olenemata valdkonnast senisest enam oma tooteid või teenuseid kreatiivselt üle vaatama ja uusi lahendusi otsima. On ju majandussurutis parim aeg oma konkurentsieeliseid ära kasutada ja turgu juurde võtta. Uuendused ja moderniseerimine on konkurentsivõime ja majanduskasvu mootoriks ja seda mitte ainult tavapärastes nn innovatsioonivaldkondades nagu IT, mobiilside, bio- või nanotehnoloogia vmt. Innovatsioon äris on oma olemuselt lai ning toimib võrdselt edukalt näiteks ka turvavaldkonnas. Möödunud aasta oli turvaturul selgelt turu ümberjagamise aasta ning Pristis tõusis Skorpioni ostu järel suuruselt teiseks turvafirmaks Eestis. Mis on see unikaalne müügipositsioon, mis tekkinud turvaettevõttele aga edueelise annaks? Aastaid väljakujunenud teenuste turul oli vaja midagi, mis turgu raputaks ja turbomootorina ettevõttele uue käigu annaks. Mis võiks olla innovatsioon valdkonnas, mis ühest küljest on traditsiooniliselt väljakujunenud, kuid samas nii konkurentsitihe, et lausa nõuab muutusi? Ma arvan, et innovaatilisus tähendab mõnd sellist uut ideed või lahendust, mis pööraks tavaarusaama teenusest peapeale ja paneks mõnedest senistest lahendustest loobuma. Niisiis kas kasutada mõnd edukat lahendust, mis toimub juba Eestist väljaspool; täiendada või muuta olemasolevaid lahendusi; pakkuda mõnd uudset teenust kombinatsioonis olemasolevate toodetega või hoopis tavapäraseid tooteid uut laadi teenuse ülesehitust või müügiorganisatsiooni kasutades. Seda kõike Pristis iseenesest tegigi.
Turvaturg on pöördumatult uuenenud
See aasta on turvaturgu kõvasti muutnud. Turvateenus kui selline on saanud uue sisu ja siin ei ole tegemist mitte ainult kerge face-liftiga, vaid olemuslike muudatustega, mis varem või hiljem saavad kogu turu trendiks. Pristis julges lõhkuda traditsioonilise patrullteenuse arusaama ning loobus esimesena suurearvulise patrullautode pargi omamisest, ehitades oma teenuse uuele alusele koostöös teiste turvaettevõtetega. Oma autode arv küll vähenes, kuid kokkuvõttes on meie kasutuses senisest oluliselt rohkem patrulle – 70 autot kakskümmend neli tundi päevas ja seitse päeva nädalas. Mis siin innovatiivset on? Kliendi jaoks on teenus nüüdsest üles ehitatud selliselt niiöelda kolmekordse kaitse põhiselt, see tähendab, et kui häire korral ei ole piisavalt kiiresti võimalik reageerida lähimal patrullil, antakse teade edasi teise partneri patrullile ja lisaks ka Pristise valvepatrullile. Seni on loodetud vaid oma turvameeskonnale ja –autodele, kuid senine traditsiooniline lahendus ei saa eales kliendile sellist tagalat kindlustada. Meile on see kahtlemata rahaliselt tõhusaim, kuid samas suurema kliendipotentsiaaliga lahendus. Muidugi, raamide lõhkumine toob alati endaga kaasa kahtlejaid, kiviga viskajaid, vahel ka agressiivset turuvõitlust ja vasturünnakuid. Uute ideede eest on ikka peksa saadud ja saadakse edaspidigi. See kuulub asja juurde, nii poliitikas kui äris. Kõik see on normaalne uute algatuste elluviimise protsess. Tänapäeval läheb see aga õnneks kergemini kui Koperniku ajastul või inkvisitsioonisajandeil ning tuleriidale kedagi ei saadeta. Nüüd käib võitlus meedias ja kliendi tasandil läbi oskusliku poriloopimise ja ebaeetiliste müügivõtete. Aga sama tuliselt kui vanasti.
Rahulolematus on edasiviiv jõud
Uuendused on iga eduka äri möödapääsmatuks eelduseks. Kõlab isegi triviaalselt. Paraku jääb meis, ettevõtjates, aga vahel väheks seda riskijulgust, sisemist kirge end ületada, tulla välja oma mugavustsoonist ja võtta ette midagi pöördelist. See aga on innovaatilise äri eeltingimuseks. Olen seda usku, et rahulolematus on edasiviiv jõud. Tuleb astuda vajadusel kaks sammu korraga, end mitte häirida lasta konkurentide "vastupanuliikumisest" ja viia oma plaan ellu. See karastab ettevõtet konkurentsisituatsioonis, aga toetab majanduse arengut tervikuna. Küsimus ei ole ju ainult ühe või teise ettevõtte või valdkonna edasiliikumises, vaid selles, kus on Eesti viie või kümne aasta pärast. Kui palju oleme tõusnud konkurentsivõimelt Euroopa Liidu riikide seas või mil viisil oleme suutnud lähemale nihkuda vanade Euroopa riikide elatustasemele. Selles osas ei ole innovatsiooniaasta ametliku lõpuga midagi läbi, vaid vastupidi, uuenduste kümnend alles algab ning loodetavasti jätkub ettevõtjates seda edasiviivat rahulolematust ja kirglikkust mõelda suurelt ning muuta olemasolevaid lahendusi. Masuaeg on parim aeg uute ideede käivitamiseks ning annab innovaatilisele ettevõttele vaid jõudu juurde.